Arduino Uno31. Oct '13
Sissejuhatus
Arduino on avatud lähtekoodiga mikrokontrolleriplatvorm, mis kätkeb endas mitut erinevat komponenti:
Atmega mikrokontrolleril baseeruv krediitkaardisuurune prototüüpimisplaat.
Lihtsustatud C++ ning Wiring baasil programmeerimiskeel.
Processing baasil arenduskeskkond.
Alglaadur mikrokontrollerile, mis võimaldab tarkvara uuendada üle USB või jadaliidese.
Kõik komponendid on avatud lähtekoodiga ning iga huviline võib endale kokku joota Arduino klooni.
Riistvara
Arduino riistvarast on mitu erinevat varianti. Kõige populaarsem neist on Arduino Uno, mis baseerub Atmega328P mikrokontrolleril:
Arduino Uno
Arduino Uno südameks on 28 väljaviiguga Atmega328P mikrokontroller. 28-st väljaviigust 20 tükki on tarkvaraliselt juhitavad (programmable input/output pins) ning neid saab programmeerida täitma erinevaid ülesandeid:
20-nel väljaviigul on digitaalse sisendi lugemise ning väljundi kirjutamise võimekus, mis tähendab seda, et nende jalgade külge võib ühendada nuppe või releesid ning tarkvaras vastavalt nupuvajutusi tuvastada või relee kaudu näiteks elektriboilerit juhtida.
6 jalal on pulsilaiusmodulatsiooni võimekus, mis tähendab et nende jalgadega saab dimmerdada näiteks LED valgusteid.
6 jalga toimivad 10-bitiste analoogsisenditena, mis tähendab et jalale antud pinge vahemikus 0V kuni 5V teisendatakse täisarvuliseks numbriks 0 kuni 1023.
Atmega328P mikrokontrolleril on 32kB välkmälu (Flash) tarkvara jaoks. Sellest on 512 baiti reserveeritud Arduino alglaaduri jaoks. Seadistuste jaoks on ette nähtud 1kB püsimälu (EEPROM) ning jooksvate muutujate jaoks 2kB juhupöördlusmälu (SRAM).
Arduino saab oma toite USB pesast, kuid saab kasutada ka välist toiteplokki pingega 6V kuni 20V. Soovitatav pingevahemik on välise toiteploki puhul 7V kuni 12V. Väline toiteplokk ning USB pesa võivad olla ühendatud samaaegselt, Arduino kasutab toiteks automaatselt välist toiteplokki kui see on ühendatud. Välise toiteploki pesa on ühendatud Vin pesaga.
Mil moel Atmega328P mikrokontrolleri jalad on ühendatud Arduino päistega annab aimu järgnev skeem:
+--------\__/--------+
Reset nupp --| 1. PC6 28. PC5 |-- Arduino A5 (analoogsisend)
Arduino 0 (UART RX) --| 2. PD0 27. PC4 |-- Arduino A4 (analoogsisend)
Arduino 1 (UART TX) --| 3. PD1 26. PC3 |-- Arduino A3 (analoogsisend)
Arduino 2 --| 4. PD2 25. PC2 |-- Arduino A2 (analoogsisend)
Arduino 3 (PWM) --| 5. PD3 24. PC1 |-- Arduino A1 (analoogsisend)
Arduino 4 --| 6. PD4 23. PC0 |-- Arduino A0 (analoogsisend)
Toitepinge --| 7. VCC 22. GND |-- Maa
Maa --| 8. GND 21. AREF |-- Analoogsisendite nullnivoo
16MHz kristall --| 9. PB6 20. AVCC |--
\-------| 10. PC7 19. PB5 |-- Arduino 13
Arduino 5 (PWM) --| 11. PD5 18. PB4 |-- Arduino 12
Arduino 6 (PWM) --| 12. PD6 17. PB3 |-- Arduino 11 (PWM)
Arduino 7 --| 13. PD7 16. PB2 |-- Arduino 10 (PWM)
Arduino 8 --| 14. PB0 15. PB1 |-- Arduino 9 (PWM)
+--------------------+Atmel mikrokontrolleri tarkvara
Atmega328P mikrokontrolleri tarkvara saab paigaldada avrdude tarkvara abil. Ühendamisviise on mitmeid, kõige traditsioonilisem viis on kasutada ICSP päist mis on ühendatud Atmega328P jalgadele 16,17,18 ning 19. Arduino puhul on hoopiski mikrokontrollerisse tehases paigaldatud niinimetatud Arduino alglaadur, mis võimaldab tarkvara uuendada jadaliidese kaudu mikrokontrolleri jalgadel 2 ning 3.
Tänapäevastel arvutitel pole aga jadaliidest välja toodud, küll aga on praktiliselt kõikidel olemas USB pesa. Just seetõttu on kõikidel Arduinodel sisseehitatud USB-jadaliides adapter. Vanemate plaatide puhul torkab silma FTDI kiip, uuemates kasutatakse Atmega16U2 mikrokontrollerit, mis on lihtsalt programmeritud USB-jadaliides sillaks.
Arduino arenduskeskkond
Ubuntu puhul saab lihtsalt paigaldada Arduino tarkvaraarenduskeskkonna, mis peidab lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese taha kõik eelnevalt nimetatu: C++ baasil teegid, kompileerimise ja püsivara üleslaadimise:
sudo apt-get install arduinoNüüdseks on tekkinud mitmeid veebipõhiseid lahendusi nagu näiteks Codebender 3 mis võimaldavad hõlpsalt Arduinole kirjutatud koodi jagada.